Ajalooteadusel on kurb saatus. Vähe sellest, et tolle distsipliini raamistikku kuuluvate teadmiste omandamise kontrolli puhul puudub üheselt kehtiv hindamissüsteem, satub minevik ka pideva olevikust tuleneva propagandistliku surve alla.

Kuna selline hindamissüsteem puudub või pole tegelikkuses rakendatav, siis esmapilgul pole mingit objektiivset alust ka selleks, et tõrjuda propagandistid ajaloo juurest eemale.

Aritmeetikaga on lihtne. Kui ei tea, palju on kaks pluss kaks, siis vastuvaidlematult saab kõigile selgeks, et küsitletaval puuduvad selles vallas elementaarsed teadmised, temaga ei peagi diskussiooni laskuma.

Kuid mis oleks ajalooteaduse puhul võrreldav selle algse ja esmast kontrolli võimaldava tehtega? Milline võiks olla universaalne küsimus, mis lubaks positiivse vastuse puhul kaljukindlalt väita, et tegu on ajalooteaduse vallas pädeva inimesega? Ning õiget vastust saamata võrdsustada ta inimesega, kelle teadmised aritmeetikas on määratletavad nulliga.