Kõige ilmekam näide hooletust suhtumisest ulukite arvukusse on Eesti seakasvatusele Aafrika katku tõttu tekkinud kahju ja sellest põhjustatud töökohtade kadumine. See, et seakatk läheneb meile naaberriikidest, oli päris pikka aega teada, aga operatiivse sekkumise asemel lasksid olukorra eest vastutajad kõigel isevoolu teed kulgeda. Ametnikud ja poliitikud võtsid lõpuks küll vedu, aga olukorda päästa enam ei õnnestunud. Loomakahjud on probleemiks mitte ainult vähestele põllumajanduses ja metsanduses töötavatele inimestele. Maanteeameti teatel sai aastatel 2013–2015 ulukitega seotud liiklusõnnetustes kannatada 46 inimest, hukkunuid oli kaks. Korraldamatuse näiteks on ka see, et šaakalikahjustusi lambakasvatusele ja nugiste rüüstamisi mesilates ei kompenseerita. Hundid, jänesed, karud ja rebased on toredad lastejuttude kangelased. Kellelgi ei peaks olema midagi selle vastu, kui neid leidub ka meie metsades. Aga mitte liiga palju.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel