Mõni aasta tagasi moodustas Eesti põllumajanduses töötaja tööviljakus SKT loomisel 48,8% keskmisest, Euroopa Liidu keskmist taset ületas see enam kui kahekordselt. Põllumajandus on täitnud ajalooliselt olulist osa elanikkonna sidumisel maapiirkondadega. Paraku vähendab tööviljakuse kiire tõus põllumajanduse võimet tööjõudu siduda, mis on maapiirkondade elanikkonna vähenemise peamine põhjus. Eestis ongi põllumajanduses hõlvatud tööjõu osatähtsus naaberriikide omast oluliselt madalam. Eesti rakendas enne ELiga liitumist liberaalset poliitikat, samas kui teised riigid ajasid protektsionistlikku poliitikat. Põllumajandustootmise erineva struktuuri tõttu kujundab ELi põllumajanduspoliitika Eestile ebasoodsad rahvusvahelised konkurentsitingimused, kui Eesti valitsus sellele vastu ei astu.