Miks mu toas kõik kellad alati seisma jäävad? Keelduvad aega näitamast.

See on nii juba aastakümneid. Ma ei ole sellele varem tähelepanu pööranud. Olen nõnda hakkama saanud läbi kõigi oma erinevate elude. Ja oh imet, kell seisab, ent aeg liigub sellest hoolimata. Piisab vaid pilgust peeglisse.

Läinud aastast mõtlen vahel, mis saab meist siis, kui linnud kevadel enam siia ei lenda. Ööbikud meile Raela kanti ei tulnud ju juba eelmisel kevadel. Ja rukkirääk. Mis aeg see on, mõtlesin just, kui panin tähele, et läbilendajad linnud on Rapla linna pihlapuud seekord paljaks söönud nii, et ma seda tähele ei pannud. Kas mul oli kiire või nad vaid tuiskasid läbi? Või sõid kõhu täis öösel...

Ma ikka usun veel, et tuul puhub valu ja vihm peseb puhtaks ka rumalad. Vana sõber ütles, et maailmas ei ole alles nii palju vett, et kustutada põlevat maad.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel