Poliitika on kaotanud oma pühaduse, see ei ole enam salajane side taevalike jõududega avaliku huvi teenimiseks, vaid silmatorkav, võimukas ja vaieldamatult maine asi – rahategemise asi. Keerulistel aegadel hoiab uskmatute usku president, kui on ikka oma president. Pole oluline, kas rahva otsevalitud või rahvaasemike nimetatud – peaasi et omaks tunnistatud, et innustaks.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel