Raamatute tegemisel ei tule lõppu ja suur lugemine väsitab ihu ära, leidis ligi kolm tuhat aastat tagasi kuningas Saalomon. Tema mõtted ei ole kaotanud ajakohasust. Teoloog Toomas Paul arutleb, et nädal tagasi ilmus uues tõlkes Qohelet – “Koguja raamat”. Vello Salo ja Jaan Kaplinski on Anton Thon Helle “lugemise” ja sellele järgnenud “agaruse” asendanud “juurdlemisega”. Mõte on igal juhul: mis oli, see tuleb, mis tehtud, seda tehakse jälle, ei ole miskit uut päikese all. Nii see on. “Sest mis on osaks inimeselapsele, on osaks ka elajaloomadele; ükssama osa on neil; sureb üks, sureb ka teine; neil on ükssama hing; pole inimene teps ülem elajaloomast. Sest kõik on tühi” (Kg 3:19).