Sellised küsimused kippusid korduma eriti Ukraina kriisi ajal, mil välismaa ajakirjanikud hakkasid Eesti suhtes suuremat huvi tundma ning suundusid siia saabudes otsejoonelt Narva, proovides seal leida vastust küsimusele: kas Narva ongi nüüd järgmine...

Kuigi need küsimused on keerukad, aitavad neile konkreetsema ja tõenduspõhise vastuse anda värske integratsiooni monitooringu tulemused.

Kuid kõigepealt monitooringust endast. Eestis on ühiskonna lõimumist ühtse uurimisinstrumendiga uuritud juba 2000. aastast alates. See võimaldab seirata lõimumisalaseid arenguid Eesti ühiskonnas mitte ainult ühekordselt, vaid praeguseks hetkeks juba üsna pikas ajalises perspektiivis ja võrdluses.

Monitooringu raames korraldatakse suuremahuline elanikkonnaküsitlus eestlaste ja Eesti venekeelse elanikkonna hulgas, vastajatele esitatakse sadakond küsimust ning saadud andmete põhjal koostatakse monitooringu aruanne. Seda on tehtud iga kahe-kolme aasta tagant, seekord juba seitsmendat korda.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel