Metsade kadumine maailmas on alaline protsess, ülemaailmse toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmeil on alates 1963. aastast planeedilt Maa kadunud ligikaudu 1,6 miljonit ruutkilomeetrit metsa ehk Iraani-suurune maatükk. Viimsepäevakella tuleks anda kolme tuhande aasta pärast, sest metsade vähenemise tempo on sajandis kolme protsendi ligi. Eesti kohta kinnitavad keskkonnaminister ja mõned statistikat valdavad ametnikud, et metsaga pole meil sugugi halvad lood. Ja alates 1920. aastast on metsa hulk järjepidevalt kasvanud, nii et metsadest saadavat biomassi võiks rakendada energeetikas ja transpordis. Kõigepealt tuleks siiski vaadata terminit “lageraie”. Metsaseaduse järgi on lageraie uuendusraie osa. 1970. aastal ei tunnistatud lageraiet üldse, kuna see ei uuendanud metsa. Toona ütles metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder ajakirjale Eesti Loodus, et lageraie pindala kogu metsamaast on 0,8–0,9%.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel