Maimu Bergi kirjutatud novell on liigutav ja hästi välja peetud. Ent kirjandus on nagu kirjandus ikka ja loob kunstitõde. Praegusel rahvaste rändamise ajastul pani Bergi novell taas kord mõtlema integratsioonile. Täpsemalt sellele, et kellele seda rohkem vaja on – kas meile, kes me integreerime, või neile, kes siia tulevad ja jäävad ja peaksid integreeruma? Kui vaataks õige selle teema taustal, kui külalislahke maa Eesti pagulastele ja teistele külalistele õieti on? Millised on need tavad, mida ilmtingimata peaksime tutvustama välismaalasele, kes oma elupaigaks valivad välja just nimelt Eesti. Millist head ja paremat oleks meil n-ö paketi korras pakkuda?