"Mina pean tunnistama, et kogu see koera-aasta jutt ajab mulle küll natuke hirmu peale. Varemalt ma mõtlesin ikka, et olen kõva mutt ja saan kõigega hakkama, kuni eelmisel sügisel ühe jõleda krantsiga kohtusin."
"Aga koeri ma tean küll, need haisevad. Meie, kassid, ikkagi lõhname. No aga ega see hais nii väga hull ka pole. Ma võin küll mõne koeraga ka mängida, päris lõbus on nende saba taga ajada või neile lausa selga ronida."
"Peaasi, et nad minu toidu kallale ei kipu ja muidu ka aupaklikku kaugusse hoiavad. Ja enamasti nad seda ka teevad.

Nii et koera-aastast minul küll midagi karta ei ole."