“Kultuuriministeeriumi eelarvest toetatakse edaspidi otse kunstivaldkonna keskseid asutusi ja valdkonna strateegiliselt olulisi algatusi, projektipõhiste toetuste taotlemine toimub Eesti Kultuurkapitalist,” seisab teate alguses. Tegu on senise toetusprogrammiga “Kunstigaleriid”, mille raames said toetust taotleda kõik Eesti näituseasutused. Ministeeriumi teadet edasi lugedes selgub, et neid keskseid ja olulisi asju, mida edaspidi sellest programmist toetatakse, on järele jäänud neli: Tallinna Kunstihoone, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstnike Liidu galeriid. Kõik need asuvad Tallinna kesklinnas. Kõigepealt tekib küsimus: kui nii otsustati ministeeriumis, siis kes tegelikult otsustas? Millised olid kriteeriumid, mille alusel otsustati, et just need organisatsioonid on “kesksed”, “strateegiliselt” ja “rahvuskultuuriliselt” olulised, “juhtivad jõud”? On ammu teada fakt, et kunsti rahastamine on teiste kultuurivaldkondadega võrreldes kõige väiksem. Kui riik tunneb süümepiinu, peaks ta kunstile minevaid summasid lihtsalt suurendama, mitte raha ühest taskust teise tõstma.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel