Hüvised võib jagada avalikeks ja erahüvisteks. Avaliku hüvise tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teistele isikutele tarbimiseks jääva avaliku hüvise kogust. Avalikud hüvised on näiteks seadusandlus, riigikaitse, tuletorn ja puhas vesi. Toit on aga kõige ilmsem erahüvis, mille pakkumine tarbijale toob pakkujale kaasa lisakulusid. Kui keegi sööb ära kääru leiba, on teistele tarbijatele jääv leiva kogus ühe kääru võrra väiksem. Järelikult, toidu tootmise peaks kinni maksma selle tarbija. Põllumaa korrashoidmine on tõesti mõistlik, toidujulgeolekut suurendav strateegia. Kuna teravilja ja muu saagiga viiakse põllult igal aastal väetisaineid ära, tuleb tasakaalustamise eesmärgil põlde loomulikult väetada. Kui aga väetatakse rohkem, kui saagiga välja läheb, tekib põllul ülejääk. Kõige rohkem makstakse toetusi täpselt samades riikides, kus on suurim lämmastiku ülejääk.