Juba kolm aastat ei ole Eesti rahvaarv vähenenud. Äsja teatas statistikaamet, et 1. jaanuaril elas Eestis 1 318 705 inimest ehk 3070 inimest aastatagusest rohkem. Sünde oli siiski surmadest 1960 võrra vähem, seevastu sisseränne suurenes 5030 inimese võrra.

Ometi on meie igapäevaelus, eriti maapiirkondades, torganud silma teistsugused demograafilised muutused: rahvaarvu vähenemine ligi veerand miljoni inimese võrra, tööealiste arvu vähenemine 130 000 inimese võrra, suur väljaränne, negatiivne iive, rahvastiku vananemine jm. Rahvaarv kasvab mõnes suures linnas ja Harjumaal, mujal Eestis kahaneb.

Mis on nende muutuste taga?