Rail Balticu praegune trassivalik põhineb AECOMi koostatud uuringul. See tehti, et selgitada optimaalseim võimalus Euroopa rööpmelaiusega raudtee arendamiseks. Paraku on uuringus küsitavusi ning nõrkusi – selle tõdemusega on nõus ka need, kes Rail Balticu eest võitlema seatud. Planeerimine aga jätkub. Ökoloogina tahan juhtida tähelepanu valedest lähtepositsioonidest tulenevatele probleemidele.Rail Balticu majandusliku tasuvuse puhul tunnistatakse, et raudtee iseenesest ära ei tasu, kuid laiemas kontekstis olevat sel Eesti majandusele positiivne mõju. Sarnast “laiemat käsitlust” ei rakendata paraku keskkonna ega sotsiaalsete küsimuste käsitlemisel. Selleks et saaksime võrrelda majandustegevusest sündivat efekti keskkonnale tekkivate defektidega, peab olema võrdlemist võimaldav alus.