Hakkab kindlasti huvitama, kui näiteks inimese maamaja naabrusse tselluloositehast kavandama hakatakse. Siis tahab kodanik oma arvamust avaldada, planeerimises kaasa rääkida, et rajatav tehas tema elujärge võimalikult vähe muudaks. Üle-eelmisel aastal kehtima hakanud planeerimisseadus jätab kaasarääkimiseks varasemast vähem võimalusi. Eriti kui planeeringu algatas riik eriplaneeringu nime all, mis üldjuhul tähendab nn riiklikult tähtsa objekti rajamist. Siin taanduvad maamaja omaniku ettepanekud nulliks. Neid võib ju teha, aga kui ikka riigil on vaja kallist tehast, siis kodaniku, kelle ussaia taga see tehas kolisema ja mürisema hakkab, arvamus ei loe tühjagi. Vaata et võetakse osa lambakarjamaadki käest, sest tehasele on ka laoplatsi tarvis.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel