Saatejuhid pigistasid teda oma pärimistega: kas USA oma sõlmitud lepinguid enam täita ei plaani? Kas Ameerika antud sõna enam ei maksagi midagi? Kõlas ka konkreetne küsimus: kui Gingrich ise oleks president ja kui Venemaa läheb üle piiri Eestisse, Lätti või Leedusse – paikadesse, millest ameeriklased ei pruugi midagi teada –, kas USA tuleb viivitamatult sõjaliselt appi või ei?

Gingrichi vastust on palju tsiteeritud. Hallipäine ekspoliitik teatas, et “Eesti asub Peterburi eeslinnades”. Kuid ta viitas ka Ukraina pretsedendile, ning leidis, et Eestis, kus elab 40 protsenti venelasi, ütlevad nood ilmselt, et neile on liiga tehtud ja loovad omakaitseväed. “Ma pole kindel, et ma riskiksin tuumasõjaga mingi koha pärast, mis on Peterburi eeslinnades. Ma arvan, et me peame mõtlema, mida see asi tähendab.”
Kõike sarnast on tegelikult nähtud aastakümneid, kui külma sõja ajal USA ja Nõukogude Liit maailmas hegemoonia nimel mõõtu võtsid. Tõenäoline, et Ameerika–Vene suhted jäävad jahedaks pikemaks ajaks, kuid õnneks saame seda olukorda nüüd jälgida teisel pool eesriiet. Hea, et see vähemalt esialgu pole veel raudne.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel