Mets on läänemeresoomlase pühamu, kirjutab loodusemees Valdur Mikita. Ta lisab: “Maa ja mets, jõed ja järved on kõige iidsem osa meie rahvuslikust identiteedist.” Mikita järeldus – “kommunism kägistab inimest, kapitalism loodust” – ei rõõmusta. Aga vastab tõele, et mets on ka raha. Meenutame Eesti taasiseseisvumist. Kui selgus, et päris kullavarusid enam pole, siis tõdeti, et asenduseks sobib hästi säilinud mets. Ja kohe sirutusid selle kulla järele ärimeeste käed nii siin- kui sealpool piiri. Seniajani ilmub lakkamatult kuulutusi: ostame metsa, ostame metsa...
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel