Põllumajandusele keskendumine just kitsekasvatamise vaatevinklist on vägagi uuenduslik lähenemine maaelupoliitikale ja avalikule suhtlusele. Aktsiatest, nõukogudest ning muust susserdamisest ei saa ju keegi aru, ehkki hais võib mõnikord hullem olla. Kits on hea põhjus juhtida tähelepanu muult kõrvale ning anda meediale rammus kont puremiseks – las ragistavad rõõmuga selle kallal, nii et tatt ja puru tuiskab. Maksuseadus ei huvita enam kedagi. Samas on kits ju marginaalne nähtus, võrreldes kõige muuga. See paar tuhat kitse, kes Eestis üksikutes farmides ületalve peetakse, ei ole sugugi võrreldav piimaveisekarjadega, neid on Eestis 600–700. Mis on 3000–4000 Eesti kitse 85 000 lehma vastu? Pelgalt käputäis! Aga näe on, kui peaminister neist räägib. Oma lapsepõlvest mäletan, et imeravimina käsitleti kitsepiima astma ja kopsupõletiku ning bronhiidigi korral juba siis. Saladuskatte all võib öelda, et kosmeetikatööstuses teeb arenenud Euroopa kõik oma panused juba ammu eeslipiimale. Te ei kujuta ette, millised omadused sellel on!
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel