Ain Alvela
Ajakirjanik
Koolijuht: särasilmse noore õpetaja toovad kooli korralik palk ja mõistlik töökoormus
Alates käesolevast aastast hakatakse Eestis maksma üldhariduskoolide õpetajatele arvestuslikult sada eurot senisele töötasule lisaks, kusjuures selline iga-aastane palgatõus saja euro võrra peaks kestma mitme lähema aasta vältel. Tõsi, siiani pole suurem palk veel ühegi õpetaja pangaarvele laekunud.
Loe edasi
Väikesest toetusest jagub ajalooliste taluhoonete hooldamiseks vaid pisku
Taludest saab tänavu kõige suurema restaureerimistoetuse Hinni talu rehielamu ja laut, mil vaja eelkõige katus parandada, suurima üksikobjekti toetus läheb 2018. aastal Tilsi mõisa peahoone katuse remondiks.
Loe edasi
Töövõimereform – võitjaid kaotajatest rohkem. Hindamisel peab olema täpsem
Uue töövõime hindamise süsteemi järgi kaotavad rahaliselt need umbes 3000 inimest, kellel oli varem püsiv töövõimetus ja nad said ka pensioni, aga nüüdne hindamine loeb nende töövõime piisavaks ning kaotab õigus saada töövõimetoetust.
Loe edasi
Küttepuude kuivamine sõltub eelkõige ... millest?
Ennekõike peavad praegu küttepuude tegijad loomulikult arvestama, et ahju või pliidi alla saab tänavu talvel tehtud puid panna alles järgmisel kütteperioodil, mitte varem. Siiski oleneb palju sellest, millise puuliigiga on tegemist, kuidas ja kuhu halud riita laotakse ja millised on puude kuivamisolud.
Loe edasi
Arvamus
Vabadus ja võim kohustavad
SÕNA SEKKA: Olla aateline vs. olla võimul * TUTTAV TUNNE: Vabaduse arhitektid * SÜGAV MÕTE
Loe edasi
Arvamus
Eestimaist hindav Ülo Kivine teenetemärgist: hommikul hakkasid sõnumid õnnesoovidega tulema…
Teiste seas saab presidendilt tänavu IV klassi Valgetähe teenetemärgi ASi Saaremaa Piimatööstus juhatuse esimees Ülo Kivine, kes piimatootmise arengusse pannud oma tööd ja energiat juba veerand sajandi jagu aastaid.
Loe edasi
Arvamus
Milline saeraam maamehele paremini sobib - kas kett- või lintsaega?
Küllap tiksub kõigil, kes talupidamise kõrvalt oma metsas töid teevad, peas ka väike plaan: kui juba mets on olemas, siis võiks varutud puidust endale midagi ehitada.
Loe edasi
Metsaleht
Muutused tulumaksus ei olegi puidumüüjale kõige halvem uudis
Kui müüa raieõigust või puidu sortimente, maksustab riik eraisiku tulu 20% tulumaksuga. Kasu saab jagada neljale aastale ning seega võib muutuda ka maksuvaba tulu suurus.
Loe edasi
Uudised
RMK lubab veel rajamata tehasele ülisuures mahus puidutarneid
Jaanuaris jõudsid Maalehe valdusesse dokumendid, mis kinnitavad, et RMK plaanib tagada puidukiutehasele, mida veel paberilgi ei eksisteeri, stabiilse toorainevoo vähemalt 15 aasta vältel.
Loe edasi
Maamajandus
Vaata, milliseid traktoreid Eesti põllumehed kõige rohkem ostavad!
Eelmisel aastal registreeris maanteeamet 671 uut põllumajandustraktorit. Laias laastus jaguneb see hulk kaheks – poole moodustavad väikesed universaalsed traktorid, teise poole üle kesk­mise võimsad ja moodsad põllulaevad.
Loe edasi
Meelelahutus
Taliolümpia jõuab vaatajani tänavu Kanal2 kaudu
Lõuna-Korea Pyeong­Changi taliolümpiamängude telepildi toovad Eesti vaatajateni sedapuhku Kanal 2 ja Kanal 12, kusjuures kohapealsetele ülekannetele lisab oma reportaažidega värvi Roald Johannson.
Loe edasi
Meelelahutus
Looduskaitsealuste maade müügisaba hakkab loodetavasti lühenema ja kolib ümber RMK ukse taha
Maaomanikel, kelle valdustesse jääb looduskaitsealasid, on sel aastal lootus maade riigile müümise järjekorras kiiremini edasi liikuda, kuna raha selleks on pea poole rohkem, kui mullu. Asjaajamine hakkab nüüd käima Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), mitte enam maa-ameti kaudu.
Loe edasi
Metsaleht
Langihalduse tarkvara aitab korraldada ka puidu vedu ja arvestust
Metsamajanduse korraldamine siirdub üha enam nutiseadmesse ja igasugune aruandlus muutub võrgupõhiseks, kusjuures Eesti IT-firmad on selleski vallas teerajajaiks.
Loe edasi
Metsaleht
HOMSES MAALEHES | Tõestatud: Läänemere vetikatel on vananemisvastane toime
Abielupaar Janno ja Berit Joosepi Bali reisilt saadud idee aitas naisel vabaneda allergiamurest ning sünnitas tootesarja, mida toidab veendumus, et looduslik tooraine võib tervisega imet teha.
Loe edasi
Metsaleht
Küttekontorid tühjenevad pelletitest, hinnad hakkavad kerkima
Tõsiasi, et pehmete metsaaluste tõttu on puidu väljavedamine paljudes kohtades võimatu, ongi juba tinginud selle, küttematerjal hakkab kütteladudest tasapisi otsa lõppema ja ka hinnad on alustanud kerkimist.
Loe edasi
Maamajandus
Peagi hakkab sõnnikust saama biometaani
Peagi hakkab Eesti kõigi aegade suurim biometaani tootmise projekt Viljandimaal Kõo Agro Siimani piimafarmi naabruses maagaasiga võrreldava puhtusega biometaani tootma.
Loe edasi
Maamajandus
INTERAKTIIVNE AJAJOON | Estonian Celli poolteist aastat katki olnud toru saaga veel jätkub
Läinud aasta lõpus ilmsiks tulnud Estonian Celli Letipea neeme naabruses meres asuva heitveetoru lekke tõttu alustas keskkonna­inspektsioon ettevõtte suhtes haldus- ja väärteomenetlust.
Loe edasi
Maamajandus
KKI selgitab, miks pole Estonian Celli heitveetoru tegelikus lekkekohas veeproove analüüsitud
Huvitaval kombel käidi Estonian Celli katkise heitveetoruga seoses analüüsideks veeproove võtmas ikka seal, kus heitvesi keskkonnaloa järgselt peab merre voolama, mitte seal, kus see juba enam kui poolteist aastat tegelikult on välja voolanud.
Loe edasi
Tehnika
Universaalne puistur laotab põllule ka tuhka
Eestisse jõuab üha enam lubiväetiste põllule viimiseks mõeldud laotureid. Ka veo- ja laotusteenuste võrk laieneb, mistõttu lubi peaks igale farmerile kättesaadav olema.
Loe edasi
Tehnika
Lihtne saeraam aitab suurendada puidu väärtust
Küllap tiksub kõigil, kes talupidamise kõrvalt oma metsas töid teevad, peas ka väike plaan: kui juba mets on olemas, siis võiks varutud puidust endale midagi ehitada.
Loe edasi
Tehnika
Varju alla laotud halud tagavad talvise toasooja
Neil, kel on kodus ahiküte, tuleb isegi tänavusel soojal talvel leida võimalus küttepuid varuda. Linnas need üldiselt ostetakse, maal elades võetakse oma metsast.
Loe edasi
Uudised
AJAJOON: Estonian Celli katkise toru saaga
Läinud aasta lõpus ilmsiks tulnud Estonian Celli Letipea neeme naabruses meres asuva heitveetoru lekke tõttu alustas keskkonna­inspektsioon ettevõtte suhtes haldus- ja väärteomenetlust.
Loe edasi
Vaatlus
Läänemere vetikatest allergia vastu abi otsinud pere avastas nende noorendava mõju
Abielupaar Janno ja Berit Joosepi Bali reisilt saadud idee aitas naisel vabaneda allergiamurest ning sünnitas tootesarja, mida toidab veendumus, et looduslik tooraine võib tervisega imet teha.
Loe edasi
Vaatlus
Biokamin - mõnus lahendus kodusse, kuhu päris kaminat ehitada ei saa
Eestimaa hallide sügis- ja talveõhtute ajal ihkab inimene ikka oma koju hubast leegivõbinat. Kui mingil põhjusel aga päris kaminat ehitada ei saa, aitab elusa tule turvaliselt tuppa tuua biokamin.
Loe edasi
Vaatlus
Kuidas sai tsellutehase solk poolteist aastat vales kohas merre voolata?
Ametkonnad ja Estonian Cell kinnitavad kui ühest suust, et heitveetoru väljalasu ümbruskonna olukorda seiratakse pidevalt, ometi said tehase ülejäägid poolteist aastat merre pahiseda kohas, kus seda poleks tohtinud toimuda.
Loe edasi
Vaatlus
VASTUSEKS ESTONIAN CELLILE | Eesti jõgede vesi ei ole looduslikult pruun ja sogane
Lugenud neil päevil meedias ilmunud teateid Estonian Celli Läänemeres purunenud heitveetorust, leidis kogenud harrastuskalastaja ja ühenduse Eesti Metsa Abiks liige Madis Messimas mitmete juhtumi osapoolte jutus imeliku väite, justkui oleks jõgedest merre voolav vesi juba looduse poolt looduna tumedama värvusega.
Loe edasi
Vaatlus
Inspektsioon hakkas Estonian Celli heitveetoru purunemist uurima. Õhus on kriminaalasi
Üleeile avastas merepõhja saadetud tuuker Läänemeres Estonian Celli heitveetoru lekke, kust juba oma poolteist aastat voolas haavapuidumassi tehase heitvesi merre umbes kilomeetri jagu õigest kohast rannikule lähemal.
Loe edasi
Vaatlus
Estonian Cell on poolteist aastat vales kohas heitvett merre lasknud ja valest kohast ka proove võtnud
Maa-ameti ortofotodel torkab silma kahtlane “saba”, mis Kunda lähisel meres asuvast torust Letipea neeme taga merre valgub. Selle päritolu ei osatud kuni tänaseni selgitada ning ajakirjaniku küsimusi peeti asjatuks tondi otsimiseks. Nüüd selgus, et tegu on Estonian Celli kahest kohast katkise heitveetoruga.
Loe edasi
Vaatlus
Põlised rannakalurid jäid võrgulubadest ilma
Läänemaal Dirhamis elav Aare Rätsep jäi järgmiseks aastaks võrgupüügiluba hankima minnes pika ninaga, sest kui ta avaldus näpus Haapsallu keskkonnaametisse jõudis, olid load varajastele taotlejatele juba välja jagatud.
Loe edasi
Vaatlus
Keskkonnaprobleemidesse süvitsi minemine käib nooremale põlvkonnale üle jõu, avalik tähelepanu ja protestimiitingud tänavatel sobivad enam
Ajal, kui agarad protsestijad kogunesid keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu hoonete ette metsakaitsele pühendatud meeleavalduse, pidasid vanemad ja kaalukama meelega loodusesõbrad oma seltsi aastakonverentsi.
Loe edasi
Vaatlus
Maalehes ilmuva sarja autorid on aasta loodusesõbrad
Eesti Looduskaitse Selts pidas Tallinnas aastakonverentsi ja andis tänavuse aasta loodusesõbra tiitli kirjamees Juhani Püttsepale ja fotograaf Ingmar Muusikusele.
Loe edasi
Vaatlus
Ulukiuurija: kiskjatel on metsades toidupoolist külluses, inimest nad söögina ei vaata
Eesti aladele saabunud šaakal on oma agressiivse iseloomu tõttu asunud meie metsadest rebaseid ja kährikuid välja tõrjuma ning õppinud ära ka lambatallede murdmise.
Loe edasi
Vaatlus
Rail Baltic sunnib ehitajaid maapinda karjääre uuristama
Arvestuslikult tasub täitepinnast tulevase Rail Balticu raudtee ehituse jaoks vedada maksimaalselt 50 kilomeetri kauguselt, mis lisaks maavalduste poolitamisele tähendab trassi jaoks ka arvukate karjääride rajamist, et täitematerjali ammutada.
Loe edasi
Vaatlus
Eesti tutvustas oma tugevusi: metsanduse IT-lahendused ja puitmajade ehitus
Eesti tutvustas Itaalias Euroopale oma kogemusi sellega, milles siinmail tugevad ollakse – puidust tehasemajade ehitamises ning tarkvaraarenduste loomises metsamajanduse tarbeks.
Loe edasi
Arvamus
Mida oligi vaja tõestada!
TUTTAV TUNNE: Mida oligi vaja tõestada! * PANIN TÄHELE * SÜGAV MÕTE
Loe edasi
Arvamus
TÜMA MAA JA METSATEGU | Metsamees: hull, väga hull! Aga töö tuleb ära teha
Tänavu sügisel saavad metsa ülestöötajad raiuda vaid sellistes kasvukohatüüpides, kus aluspind vähegi masinaid kannatab, sestap tuleb turule peaasjalikult vaid palki, paberi- ja küttepuitu vajavad tehased on aga toormenäljas.
Loe edasi
Arvamus
Maarjamäel algas memoriaali ümberehitamine kommunismiohvrite mälestuspargiks, maha võetakse 500 puud
Sel nädalal alustati Maarjamäel tulevase, ligi kuus miljonit eurot maksva kommunismiohvrite mälestusmärgi kohal pinnase ettevalmistustöid.
Loe edasi
Arvamus
Biokamin – lahendus seal, kuhu suitsulõõr ei ulatu
Eestimaa hallide sügis- ja talveõhtute ajal ihkab inimene ikka oma koju hubast leegivõbinat. Kui mingil põhjusel aga päris kaminat ehitada ei saa, aitab elusa tule turvaliselt tuppa tuua biokamin.
Loe edasi
Metsaleht
Uued tehased suurendavad nõudlust küttepuidu järele
Eesti puidutööstusse on tulnud või lähemal ajal tulemas mitmeid tootmisüksusi, mis plaanivad toorainena kasutada väheväärtuslikku puitu, millele enam ammu pole siinmail piisavalt rakendust leitud.
Loe edasi
Seadus
Tööauto saab uue erisoodustusmaksu ja veokitele tuleb maanteemaks
Tööautoga erasõitude tegemine muutub järgmise aasta 1. jaanuarist alates kilovatipõhiseks, senine kilomeetripõhine arvestus kaob.
Loe edasi
Uudised
Kahtlustäratavad tehingud HKScanis olid emafimale tegelikult ammu teada
Soome kontserni HKScan kahtlustused Eesti üksuse juhtfiguuride osas jõudsid uude etappi, kui prokuratuur algatas kriminaalasja ettevõtte juhtimisest nüüdseks eemale lükatud Teet Soormi ja Mati Tuvi üle.
Loe edasi
Uudised
Metsamaade haldaja: kui välisinvestoreid poleks, kuuluksid Eesti metsad umbes viiele oligarhile
Lähitulevikus metsamaterjali hinnal kukkumise võimalust pole, arvab metsa- ja põllumaade haldusfirma OÜ Kinnistu juhatuse liige Mart Erik. Okaspaberipuidu hind tõuseb tema hinnangul kindlasti tänu Soome Äänikoski tselluloosivabriku suurenevale toorainevajadusele.
Loe edasi
Uudised
VASTUOLU | Ametnikud soovivad metsatoetuste taotlemise ainult elektrooniliseks muuta, metsameeste arvates peaks alles jääma ka teised võimalused
Möödunud nädalal Toosikannu puhkekeskuses toimunud erametsanduse infopäeval keskenduti Euroopa Liidust metsandussektorisse tuleva toetusraha senisest kasutamisest ning tulekul olevate toetuste eesmärkidest ja nende saamise võimalustest. Samuti sai selgeks, et ametnikud soovivad metsatoetuste taotlemise ja taotluste menetlemise teha ainult veebipõhiseks.
Loe edasi
Uudised
Metsaomanik: vähenevatest toetusmeetmetest võiks alles jääda metsauuenduse toetus
Vardi Erametsaseltsi juht Taavi Ehrpais märkis neljapäevasel erametsaomanike infopäeval, et on vist küll kõik aegade jooksul saadaolevad toetusmeetmed ka n-ö omal nahal ära katsetanud.
Loe edasi
Uudised
Eesti erametsadest kuulub 12,6% välismaistele isikutele
Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt tegi erametsanduse info päeval ettekande välismaiste isikute maatulundusmaa omamise kohta. Analüüsid, mis on koostatud Maa-ametist saadud andmete alusel, on tehtud selleks, et jälgida kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse rakendumist. Välismaiste isikute valduses on Eestis veidi üle kümnendiku erametsamaast.
Loe edasi
Uudised
Aastal 2020 kaovad metsandustoetuste hulgast enamik Euroopa toetuseid
Neljapäeval toimunud erametsanduse infopäeval selgitas maaeluministeeriumi maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito, et kui Eesti inimeste elujärg paraneb ja majandus kasvab, hakkab Euroopa Liit meid tõenäoliselt ka vähem toetama.
Loe edasi
Arvamus
SÕNA SEKKA: Et eelarvet turgutada
Oleme viimased aastad elanud teadmises, et Eestis on olmejäätmete sorteerimine heal järjel.
Loe edasi
Arvamus
ARVAMUS | Loosungid “Eestimaine toit”, “Eesti köök” ja “Eelista Eestimaist!” võiks unustada kui tühja loba
Toidupoed ning turuletid on võõrast kaupa täis ning see on palju odavam kui kiidetud kodumaine toit. Paistab, et esmajärjekorras võtavad Eesti toiduturu üle lätlased. Kas kodumaine toidutootmine üldse on mõttekas?
Loe edasi
Arvamus
Juhan Särgava: palgastreiki oli oodata, kuid loosung "Kõik võrdseks!" kõlab hirmutavalt
Läinud nädalal kirjutas Maaleht toidutööstuste palgapoliitikast, millele vastukajana jagab oma seisukohti ka teenekas põllumees ja talupidaja, Eesti ühe suurema mahetootja OÜ Saidafarm juht Juhan Särgava.
Loe edasi
Arvamus
Vilja- ja tehnikafirma Baltic Agro seab end sisse uues esindushoones
Novembri alguses sai põllumajandustehnika, väetiste ja seemnete müüja Baltic Agro kätte oma vastse esindushoone Tallinn-Tartu maantee naabruses Rukki tee tehnopargis.
Loe edasi
Taimekasvatus
Farmerist kaugel asuv põlevkivituhk ihkab põllule pääseda
Energiatootmisel tekib Narvas aastas üle seitsme miljoni tonni põlevkivituhka, mis öeldakse olevat väärt põlluramm, aga farmerid ei rutta seda kasutama, sest neile pole keegi tuha headust tõeselt selgeks teinud.
Loe edasi
Uudised
Toidutööstuste liinitööline keskmist palka ei näe
Niigi tühise kasumlikkusega majandavad toidutööstused on sunnitud palgasurvele järele andma, mistõttu peagi on tööjõukulude kasvu mõju märgata ka poodidesse ilmuvas senisest kallimas toidukraamis.
Loe edasi
Uudised
KALLIVÕITU ÜHENDUS | Palju maksab raudteeliiklus?
Rongiliiklus on väga kallis. Näiteks kui inimene sõidab Oravalt Koidulasse, siis pileti maksumus on vaid 10% sellest, mis sõit päriselt maksab, ülejäänu katab maksumaksja.
Loe edasi
Uudised
Urve Palo pahastele omavalitsusjuhtidele: brošüüride trükkimine pole netiühenduse metsataludeni viimisel riigi rahast toetatav
Riigikogu poolt kiire internetiühenduse nn viimase miili välja­ehitamiseks eraldatud 20 miljoni euro saaja leidmiseks tuleb riigihange. Selle võitja peab lairibavõrgu ehitama ka üksikute metsataludeni.
Loe edasi
Uudised
Relsid viivad Valgast Petserisse, aga kus on rongid?
Valga–Võru–Koidula raudteelõik on sisuliselt kasutusest väljas ja selle ajakohastamine seisab poliitilise tahte taga. Praegu seda tahet ei paista.
Loe edasi
Uudised
Hiiepaikade fotovõistlusele saab töid esitada keskööni
31. oktoobril kell 00.00 lõpeb tööde esitamine hiite foto- ehk kuvavõistlusele, mille eesmärk on jäädvustada põliseid looduslikke pühapaiku ning väärtustada nendega seotud loodus- ja kultuuripärandit.
Loe edasi
Uudised
Jõustuv teemaks toob topeltkoormise
Tuleva aasta algusest kehtestatakse veokitele, mis kaaluvad üle 3,5 tonni, avalikel teedel liiklemise eest keskmiselt 1000eurone aastamaks.
Loe edasi
Uudised
Looduslik kapital – tarbida nüüd või hoida ka tulevastele põlvedele?
Kultuuriteoreetik ja esseist Hasso Krull on seisukohal, et hävitustöö metsas on hetkel kellelegi rahaline tulu, aga tulevikus toodab see kahjumit, sest looduslik kapital on hävinenud. Loodusliku kapitali hävinemine pärandab tulevastele põlvedele üha suureneva võlakoorma.
Loe edasi
Uudised
Looduse fond: kaitsealune mets ei pruugi olla kaitstud
Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüüri ettepanekute ühise nimetajana võib välja tuua tõdemuse, et kaitse-eeskirjades sätestatud erisused enam tegelikku kaitset ei taga. Need tuleks põhjalikult üle vaadata ning lageraiet lubavad punktid välja rookida.
Loe edasi
Uudised
Kiire interneti pakkujate sekka kibeleb ka Elektrilevi
Siiani madalpinge elektrivõrkude haldamisega tegelenud Eesti Energia tütarfirma OÜ Elektrilevi plaanib pärast neljapäevast nõukogu otsust siseneda ka kiire lairibainterneti pakkujate turule.
Loe edasi
Uudised
Teadlane: kaitset vajab eelkõige põlismets, mida on Eestis vaid kaks protsenti
TÜ teaduri Anneli Palo hinnangul vajab praegu kaitset eelkõige põlismets oma ürgsel moel: kiidame küll, et üle poole Eestimaast on kaetud metsaga, aga põlismetsa kriteeriumitele vastab meie metsast praegu vaid 2% kogu metsamaast.
Loe edasi
Uudised
Turismiettevõtja: kui ainulaadsus kaob, läheb ka turist
Kolmapäeval riigikogus peetud keskkonnakonverentsil rääkis turismiettevõtja Marika Mann, et olemasolevat rikkust tuleks säilitada – ainult nii on võimalik üha rohkem turiste siia meelitada.
Loe edasi
Uudised
Keskkonnakaitsjad soovivad puidutöösturitega dialoogi: tselluloositehase asemele rahvuspark?
Keskkonnakaitsjad ootavad järjekindlalt puidutööstureid ümarlaua äärde, et näiteks arutada, kas planeeritava tselluloositehase asemel poleks mõttekam rajada Suure-Emajõe äärde hoopis rahvuspark.
Loe edasi
Uudised
Eestisse hiiliv Lidl on teised juba paanikasse ajanud, tehakse suuri laienemisplaane
Soodsama hinnaga kauplevad poeketid on asunud oma tegevust ümber korraldama, et tihenevas konkurentsis mitte sentimeetritki kaubanduspinda kaotada. Oluline mõjutaja on mõne aasta pärast siin alustav Lidl.
Loe edasi
Uudised
Põllumees ei usalda põlevkivituhka väetisena, kuni selle headust pole tõestatud
Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste, kes reedel toimunud keskkonnapäeval juhtis aruteluvooru, märkis, et põlevkivienergeetika igipõline probleem on see, mida teha ülejääkidega – aheraine ja tuhaga, millest viimane oleks iseenesest väärt põlluramm.
Loe edasi
Uudised
Hajaenergeetika viib nutika elektri kolkakülla ja metsatallu
Eesti Energia arendusteenistuse projektijuht Kristel Neerot usub, et hajaenergeetika on lahti mõtestatud sääraselt: see on väikesemahuline energia tootmine selle tarbija juures viimase vajaduste rahuldamiseks.
Loe edasi
Uudised
Tuulikud siirduvad merele ja muutuvad järjest võimsamaks
Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees Aavo Kärmas märkis, et taastuvenergeetika on Eesti Energia kõige seksikam ja kõige kiiresti arenevam valdkond, kusjuures taastuvenergia fookus on omakorda tuuleenergial.
Loe edasi
Meelelahutus
Olgu muuga kuidas on, laulusaade peab telepurgis olema
Läbi enam kui pool sajandit kestnud Eesti teleajaloo on kahtlemata kõige enam vaatajaid kogunud lauluvõistlused, mille formaat on aja jooksul küll seinast seina kõikunud, ent populaarsus mitme põlvkonna vältel püsinud haripunktis.
Loe edasi
Uudised
Kodupoed tulevad tagasi, keskused pakuvad rohkem lusti
Kaubanduspidu soosib linnades uute väikepoodide ja väga suurte meelelahutuskeskuste teket. Maal tegutsevad kaupmehed näevad ees kriisi, millest riigi sekkumiseta välja ei tule.
Loe edasi
Uudised
Narva jaamad on aasta pärast valmis kõik vanarehvid õliks tegema
Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov märkis reedel toimunud energeetika- ja keskkonaseminaril alternatiivkütuste kasutamise arengutest ülevaadet andes, et tänapäeval on efektiivsus oluline nii tööstuses kui peresuhetes, vaid siis saab meie tegevus olla kestev.
Loe edasi
Uudised
Eesti Energia: Enefit on tõhusaim moodus põlevkivist energia välja pigistada
Eesti Energia sekundaarenergia valdkonnajuht Tarvi Thomberg rääkis eilsel keskkonnaseminaril, et kuigi põlevkivienergeetika pole hinna poolest just liidrite hulgas, siis Eestile on see oluline kohaliku ressursi kasutamise poolest ning valdkond on piirkonnas oluline tööandja.
Loe edasi
Uudised
Kaevandusvee settebasseinid siirduvad maa alla
Kalmer Sokman, kes tegeleb energeetikaettevõttes maavarade valdkonna keskkonnajuhtimisega, kinnitas Eesti Energia keskkonnaseminaril, et uus tehnoloogia, mis toetab senisest tõhusamat ja keskkonnahoidlikumat põlevkivi allmaakaevandamist, on settebasseinide rajamine ammendatud kamberblokkidesse.
Loe edasi
Metsaleht
Forestplanter lubab peagi katta Eesti metsataimevajaduse
Leedu metsataimede keelustamine mõne aasta pärast ei tohiks Eesti turul vaakumit tekitada, sest siinsed ettevõtjad on valmis taimlaid laiendama. Üks neist, kes seda jõudsalt teeb, on OÜ Forestplanter.
Loe edasi
Metsaleht
Aasta lõpuks saab Eesti Energia Auvere jaama võtmed lõpuks kätte
Seitse aastat ettevõtet Enefit Energiatootmine juhatinud Tõnu Aasa sõnul on suisa kõmuliseks objektiks muutunud Auvere elektrijaam peaaegu valmis ja aasta lõpuks loodetakse n-ö võtmed kätte saada ja projektijuhid jõule pidama saata.
Loe edasi
Metsaleht
Kolme aasta pärast hakkab Narvas põlevkivi kaevandama kombain
Eesti Energia juhatuse liige Andres Vainola märkis tänasel keskkonnateemalisel konverentsil, et praegune Narva karjäär muutub järjest enam allmaakaevandusteks, kus peagi hakkab põlevkivi lahti lõikama spetsiaalne kombain.
Loe edasi
Metsaleht
Eile valitsuse heakskiidu saanud energiamajanduse arengukava näeb ideaalset energiaturgu
Eesti Energia juhatuse liikme Andres Vainola sõnul on uute tehnoloogiate kasutusele võtmine energiatootja põhiline moodus, kuidas keskkonnas väiksemat jalajälge saavutada.
Loe edasi
Metsaleht
Kas Põxit ähvardab Eestit ja meie energiatootmist?
Täna korraldab Eesti Energia Tallinnas vastses Eesti Filmimuuseumis keskkonnapäeva ühise nimetaja all "Suurem efektiivsus – väiksem jalajälg", mis lahtiseletatult tähendab energiatootmise keskkonnamõjude vähendamist tootlikkuse kasvatamise abil.
Loe edasi
Metsaleht
Prisma hakkab jõuliselt laienema. Avatakse paarkümmend supermarketit ja luuakse 400 uut töökohta
Soomlaste SOK kontserni kuuluv Prisma alustab veel sellel aastal jõulist laienemist, mille tulemusel peab viie aasta pärast praeguse kaheksa hüpermarketi asemel olema Eestimaal juba paarkümmend Prisma märgiga ostuparadiisi.
Loe edasi
Metsaleht
Tõlkija Agu Sisask pälvis Jaapani valitsuse tunnustuse
Jaapani suursaadik Tema Eksellents pr Yoko Yanagisawa andis möödunud neljapäeval oma Roosikrantsi tänava residentsis tõlkija ja literaat Agu Sisaskile Jaapani välisministri aukirja.
Loe edasi
Metsaleht
Tulevik – puidust saab energia niikuinii
Kindlasti on sellel seisukohal ka vastaseid, ent tõsi on see, et puitkütuste kui kodumaise taastuva ressursi kasutamisega vähendame sõltuvust suure keskkonnamõjuga fossiilsete kütuste tarbimisest ja energia impordist.
Loe edasi
Metsaleht
Ümarlaud: puiduenergia areng määratakse poliitikute tagatubades
Eile Tallinnas peetud seminari Puit energiaks aruteluvoorus tõdesid osalejad, et tulevik on kindlalt taastuvenergia päralt, aga kui suur osa näiteks kümnendi pärast on selles energias puidul, sõltub suuresti euroliidu keskkonnapoliitika suundadest.
Loe edasi
Metsaleht
Euroliit keskendub taastuvenergia säästlikkuse tagamisele
Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat kinnitas tänasel seminaril "Puit energiaks!", et Eesti Euroopa Liidu eesistujana soovib, et bioenergia säästlikkuse kriteeriumite rakendamise põhiküsimused saaksid selgeks 18. detsembriks.
Loe edasi
Metsaleht
Riigimetsast võiks varuda kordades rohkem raiejäätmeid
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul me praegu ei tea, palju me 2025. aastal metsa raiume, küll aga teame, mida oleme teinud ja seda aluseks võttes saab ka tulevikuks sihte seada.
Loe edasi
Metsaleht
Vedelad puidukütused on energeetika tulevik
Täna toimuval Erametsakeskuse puiduenergiateemalisel seminaril märkis Fortumi Bio Oil Business juht Kasperi Karhapää, et tänapäeval on energeetikaettevõtte põhiülesanne olla jätkusuutlik ja n-ö puidu vedelaks kütuseks muutmine seda tulevikus ka võimaldab.
Loe edasi
Metsaleht
Euroopa pelletiturul on tekkimas puudujääk
Täna Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval seminaril Puit energiaks ütles Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni president Didzis Palejs, et pärast mullust madalseisu pelletitootmine kosub ja turul on tekkinud juba defitsiit.
Loe edasi
Metsaleht
Puit energiaks! Mis selles head on?
Üldiselt leitakse, et kohalikust puiduressursist energia tootmisel võidavad tarbijad, metsaomanikud ja riik tervikuna. See on metsandusspetsialistide seas valitsev valdav seisukoht.
Loe edasi
Uudised
Kas toetusmeede paneb päikese Eesti kohal kõvemini paistma?
Järgmisel aastal avaneb ennekõike maaelanikel võimalus saada Kredexist kuni 15 000 eurot toetust, et võtta kasutusele ammendamatu ja sisuliselt tasuta saada olev päikeseenergia.
Loe edasi
Uudised
Riik pakub maarahvale soodsa hinnaga päikeseenergiat
Juba järgmisel aastal avaneb ennekõike maaelanikel võimalus saada KredExist kuni 15 000 eurot toetust võtmaks kasutusele ammendamatu ja sisuliselt tasuta saadaolev päikeseenergia.
Loe edasi
Uudised
VÕITLUS PRÜGIGA | Maaomanikud ähvardavad tõkkepuude ja piirdetaradega
Maaomanikud on tigedad ja lubavad teeotsi sulgema hakata, sest just maa omanik peab oma kulu ja kirjadega koristama eramaale teab kelle poolt kuhjatud prügihunnikud. Omanikud leiavad, et see peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne sest see on kogu ühiskonna probleem.
Loe edasi
Vaatlus
Meie tööstuspärand seisab enamasti kaitseta ja laokile jäetuna
Kui paljud mõisad Eestis on riikliku kaitse all ja väärtusena arvel, siis tootmishooned, mis oma algse funktsiooni minetanud, kipuvad üksteise järel võssa kasvama.
Loe edasi
Uudised
Ametkonnad ei tea, mis saab pärandkoosluste kaitsmisest aastal 2020
Kuigi viimastel aastatel on põllumehi harjutatud teadmisega, et 2020. aasta tulekuga kaovad harjumuspäraseks saanud toetused, on ometi mõned valdkonnad, millega toetust saamata lihtsalt keegi ei tegelekski.
Loe edasi
Uudised
Kümned seenelised said rõõmsal meelel korvid täis
Läinud pühapäeval viis Maaleht koos RMK rahva ja seenetarkadega kolm bussitäit seenehuvilisi Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piiril asuva Pikkjärve metsadesse seenetarkusi omandama ja sügisande korjama.
Loe edasi
Uudised
SUUR GALERII | Maalehe seeneretkel said huvilised korvid täis
Pühapäeval korraldas Maaleht koos RMK ja seeneteadlastega juba tavaks saanud sügisese seeneretke Kõrvemaa metsadesse.
Loe edasi