Kandideerimine ülemaalisele aasta küla konkursil andis põhjust nii enesele kui teistelegi selgeks teha, mis küla üldse ollakse ja milleks ollakse.
Tõdemus sai ehmatav: kui otsida ääremaad, siis see ongi Läsna-Loobu kant. Klassikaline ääremaa, nagu seda linnavurlede hirmujuttudes kirjeldatakse: vallakeskusse palju maad, pole poodi ega kooli, kõrtsi ega kirikut. Pole ühtegi suurt ja kuulsat vaatamisväärsust, ei pirakat kivi ega vahutavat koske. Sinna ei too kiirbussiliinid ega raudteerongid. Seal pole mitte midagi ... peale inimeste ja loomade ja loomisetahte.
8. juunil, konkursi hindamiskomisjoni külaskäigu päeval valas ja valas paduvihma. Aia taha läksid kõik aiapeod ja aedade uudistamised – küla trump-äss. Tuli hoopis kihutada poodi (mida kohapeal ju pole) vihmakeepe ostma. Tagantjärele selgus, et nii hull ilm tabaski hindamiskomisjoni ainult ühel korral, sealsamas Läsna-Loobus.

Aga mis sa teed ära?
Paar päeva pärast tiitlit postitab Lisete Laisaar, üks kultuurivankri vedajaid, sotsiaalmeediasse: “Läsna-Loobu külakoor Tuljaku lauluvõistlusel I koht, Läsna külateater Kadrina valla aasta tegija 2016, Läsna-Loobu küla aasta küla 2017 rahvalemmik ja nüüd ... Läsna-Loobu küla aasta küla 2017! XII Eesti külade maapäeval sai Läsna-Loobu küla Eesti Pagari küpsetusvõistluse võidu ka! Jääb vaid küsimus, kuhu edasi?”

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel