"Ausalt öeldes – ma usun veel demokraatiasse. Ja üldse, meievanused ei tea ju midagi raskest elust, mis on sõda, nälg, küüditamine ... ei teagi, kas kõlab hästi, aga praegune olek on küll ... kui Kungla rahvas kuldsel aal... Kui mõtlen oma keskkooliaegsete unistuste peale, siis need on küll tõesti tuhandekordselt täitunud. Mul on kõik olemas: kodu, koer, auto – tõsi, liisitud. Pole mul enam midagi vaja. Kui mul on palju raha, siis see hakkab taskus kisendama, järelikult on midagi valesti. Õnneks see seal kaua ei kisenda. Ma elan hästi täna, homme ka. Mis ülehomme saab, ei tea. Ütlesin ju sulle juba mõni aasta tagasi, et õnn on see, kui üks jama just lõppes ja teine pole veel alanud."