Korjan seega riiulitelt üles su enda kirjutatud raamatud, otsin sealt luuletused, mis kunagi lugedes kohe meeldisid, valin välja need read, mis hinge kinni jäid… Ja õnneks on neid palju.

Nii et tegelikult õnnitled iseennast. Ja lohutad mind… Sest oled kusagil öelnud:

Pole vaja ujuda vastuvoolu Pole vaja ujuda pärivoolu Tuleb ujuda sinna kuhu vaja

Muidugi on see soovitus täis sulle omast sarkasmi, sest samas oled deklareerinud:

Mu nõuded elule on õige väikesed – mulle piisab parimast.

Aga sa annad ju andeks:

Kui Jumal oleksin, ma võtaks endalt vande, et kuni elan, elan andeks andes.