Eesti Vabariigi algusajal polnud ilusad ja värvilised lelud sugugi levinud, neid tehti pigem ise ning lapsed hoidsid oma mänguasju hoole ja armastusega. “Tol ajal oli mänguasju vähe ja side nendega tugev,” ütles Tartu Mänguasjamuuseumi teadur Helena Grauberg.

Kui tänapäeval elab 70 protsenti inimestest linnas, siis toona elas 70 protsenti maal. Laste loomulik kasvukeskkond oli maal, elati taludes. Neis taludes, kus polnud raha mänguasjade ostmiseks, tehti lelusid ise. Ka lapsed meisterdasid endale ise mänguloomi või nukke.

Puupulkadest voolitud loomad on lihtsad, ent äratuntavad. Kui laps oli juba nii suur, et oskas nuga käsitseda, sai ta nende voolimisega ise hakkama.