"Kui midagi vaimulikena avalikult tegime, saime karistada. Tahtsime kord paasapüha pidada, kõik laagris istuvad vaimulikud tulid kokku, nii palju, kui meid oli. Teenistust pidada meil ei lastud... Teinekord püüdsime katta paasapühal lauda, igaüks tõi, mis tal oli ... ka seekord aeti meid laiali, mind aga pandi põrandat pesema. Mõned preestrid olid väga andekad, ühel olid jumalateenistuste tekstid peas. Ta kirjutas need üles ja me saime nende järgi teenistusi pidada. Istusin kokku kolm ja pool aastat, tegin mööblit. Hiljem vaadati mu asi uuesti läbi. Esmalt lühendati karistusaega, siis hakati päevi ümber arvestama nii, et üks päev luges mitme eest. Pärast vabanemist tulin perega Tallinnasse tagasi ning teenisin piiskopiks saamiseni Nõmme kirikus."
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel