Kuidas portreteerida Paul-Eerik Rummot? Eriti kui ise üldse joonistada ei oska. Ju siis kirjasõna kaudu. Tavapärane küsimustetulv olekski ümmarguse kolmveerandsajandi (just täna) täitumise puhul liigne trafarett. Või küsikski vanahärra käest just ... et mis tunne on... Olgu, jääb küsimata. Õnneks on käepärast üle kümne aasta vanune paras paks luulekogu, kaanel poeedi poolik pea, kaante vahel 415 lehekülge riimis ja riimimata ridu, pildidki sees ja puha. Suur hulk raamatusisust veel noorepõlvest tuttav ja loetud. Mis oleks, kui lööks kaaned valla, ning mis vähegi tuttav ette tuleb, loeks valjusti ette, kas või katkeid, ning las poeet ise annab aru, miks ja millal just need read paberile said.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel