"Siin on väga õpetlik käimasolev lugu Konstantin Pätsi mälestusmärgiga. Algatajate mõte oli käsitada teda kui riigi sünnihetke sümbolit, Eesti George Washingtoni, kuna peatselt pühitseme riigi 100. sünnipäeva. Keegi ei eita, et Päts juhtis riigi väljakuulutamist. Ent me ei kuula üksteist, hakkame üksteisest mööda rääkima ja kogu Eesti ajalugu esile tooma. Kui inglased toiminuks sama moodi Winston Churchilliga, kes andis käsu pommitada Dresdenit, kus polnud nimetamisväärselt sõjaväge, ei saaks Londonis olla tema mälestusmärki. Rääkimata Napoleonist Pariisis, kelle suur ego on üldtuntud. Napoleon, Churchill, Pilsudski, Smetona, Ulmanis on kõik pronksis sellepärast, et nad olid olulised, mitte ideaalsed. Meie ei suuda ära leppida oma ajalooga, pühitseme riigi suurjuubelit pealinnas ainult ühe riigipea mälestusmärgiga – Boriss Jeltsiniga. Kas see ongi meie teadlik valik?"
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel