"Kui me praegu räägime teatud spirituaalsuse õitsengust, võtame kas või Maalehe, siis ka tollal toimus esoteerilise kirjanduse ja ajakirjanduse sissevool. Oma otsingutel olin kõige selle tarbija, ahmisin kõike. Olen seisukohal, et kui inimest mitte kasvatada ateistiks, siis kasvab temast uskuja. Mitte tingimata kirikus käija, aga religioosne inimene. Inimesed on religioossed, aga nad ei suuda määratleda, kes nad täpselt on, tarbides kõike. See on nagu loodususund, kus kõik on hingestatud ja inimene selle osa, kuid keskkond ei ole enam mets ja heinamaa ja taevatähed, vaid ruum, kus inimene elab, koos meediaga, mida tarbib. Sealt paneb inimene oma kogemusliku maailmapildi kokku. Kuidas seda linnaühiskonna šamanismi täpsemalt nimetada, ma ei oskagi öelda."