Eriti olulised on soovitused neile, kellel tuleb lühikese aja jooksul läbi töötada ja meelde jätta märkimisväärselt palju materjale.

Keskendu kaheksa sekundit

Kui midagi on vaja kindlasti meelde jätta, keskendu sellele vähemalt kaheksa sekundi jooksul, soovitas forte.delfi.ee. Forte need nipid esmalt ritta seadiski. Nad kirjutasid: “See võib tunduda tüütuna, kui kiirustad ja/või tegeled mitme asjaga üheaegselt. Kuid uuringute põhjal kulub andmete jõudmiseks lühimälust pikaajalisse mällu just vähemalt kaheksa sekundit.”

Väldi ukseavasid

Nii reaalses elus kui ka virtuaalselt läbi viidud uuringud kinnitavad, et ukseavade läbimine muudab meid hajameelsemaks. Kes ei oleks kindla eesmärgiga teise ruumi jalutanud ja avastanud seal, et ei mäleta, miks üldse tuli. Teadlased pole suutnud üheselt selgitada, miks see nii on. Uude kohta sisenemine paistab mõjuvat meie mälule nagu taaskäivitus arvutile.

Käsi rusikasse

Kui võime midagi meelde jätta veab alt, hangi stressipall. Aidata võib just selline pealtnäha tühine liigutus nagu käe pigistamine rusikasse. Uuringute põhjal peaksid paremakäelised eelistama selleks just paremat kätt, vasakukäelised aga vasakut. Kui midagi “mällu vajutades” kätt vähemalt 45 sekundit rusikas hoida, aitab liigutuse kordamine hiljem seda meenutada.

Tee sporti

Füüsiline treening aitab isegi viletsa mälu korral. Liigutamine suurendab aju erksust ja hapnikuringlust ning võib mõjutada ergutavalt ka rakkude paljunemist ajupiirkondades, mis on seotud mäluga.

Maga välja

Väljamagamine on tähtsam kui öö läbi õppimine, kui on plaanis hommikul oma teadmistega särada. Nimelt aitavad une ajal ajus toimuvad protsessid vajalikku hiljem tõhusamalt meenutada, sh ebavajalikust infost vabaneda ja vajalikku pikaajalisse mällu paigutada. Kui püsid aina ärkvel, siis seda ei juhtu.

Veidrad kirjatüübid

Uskumatu, aga tõsi: mida ebatavalisem ja raskesti haaratavam kirjatüüp (font), seda kergem on loetut hiljem meenutada. Samas pole tähtsad nt rasvane kiri või šriftisuurus. Isegi vastupidi – suured rasvased kirjad võivad loetava info meeldejätmist raskendada.

Näri nätsu

Kui tahad midagi vähemalt pooleks tunniks meelde jätta, näri nätsu. Sa oled automaatselt rohkem keskendunud. Uuringute põhjal parandab “mäletsemine” sooritust pikaajaliste mäluülesannete puhul (nii visuaalsete kui ka helipõhiste). Lühiajaliste mäluülesannete puhul on nätsu mõju miskipärast vastupidine.

Kirjuta, ära toksi

Inimesed kasutavad info talletamiseks aina rohkem tehnikaseadmeid, kuid mäletamist tõhustab info käsitsi kirjapanemine.

Muusika võib (korraks) aidata

Paljudele meeldib töö või õpingute kõrval muusikat kuulata. Sellest ongi kasu enne teksti lugemist info meelde jätmise eesmärgil. Pikaajalisem vaimne töö, sealhulgas lugemine, vajab siiski vaikust. Muusika mõjub segavalt, olenemata sellest, kas see meeldib või mitte.

Visualiseerimine

Üks tõhusamaid viise midagi meelde jätta on muuta see n-ö mälupildiks. Kui pead pähe õppima näiteks suure hulga infokilde, loo nende toetuseks detailne vaimne pilt. Näiteks kirjanikku Rowlingut on kergem mäletada, kui seostad seda nime bowling’usaaliga (sarnane kõla).

Kriipselda midagi paberile

Võiks arvata, et igava koosoleku või loengu ajal paberile nt südamekeste kriipseldamine viib sind tähtsast eemale, aga tegelikult aitab see ajul aktiivsena püsida. Lihtsalt igavledes ja jõude istudes on kergem endasse kapselduda ning vähem infot meelde jätta.

Allikas: forte.delfi.ee

Veebruaris kinnitas Hariduse kutsenõukogu ühehäälselt uued täiskasvanute koolitaja kutsestandardid. Täiskasvanuhariduse valdkond on pidevas arengus ja sellest tulenevalt on täiskasvanute koolitaja kutsestandardid 13 aasta jooksul läbinud mitmeid uuendamisi. Viimane uuendamisprotsess kestis 2016. aasta juunist 2017. aasta jaanuarini. See võimaldas laiapõhjalisel töörühmal teha varasemate standardite versioonidega võrreldes põhjalikke sisulisi muudatusi, et standardid vastaksid paremini koolitusturu vajadustele ja oleksid koolitajale paremini mõistetavad. Koostajad leiavad, et kuna töörühma kuulusid erinevate sektorite ja organisatsioonide esindajad, võimaldas see arutelu, mille tulemusel said standardid parima võimaliku sisu. Samuti usuvad nad, et uued kutsestandardid on tänapäevased, pandlikud ja lihtsamini mõistetavad ja toetavad veel paremini koolitaja enesearengu eesmärke.

Mida peab teadma kvalifikatsioonitasemete ja kutsestandardite kohta?

Eesti kvalifikatsiooniraamistik koondab kõiki Eestis riiklikult tunnustatud kvalifikatsioone: hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone. Tasemeid on kaheksa. Neist esimesed viis on seotud üld- ja kutsehariduse ning liht- ja oskustöötajate kvalifikatsioonidega. 6.–8. tase on seotud kõrghariduse ning spetsialistide ja juhtide kvalifikatsioonidega.

Täiskasvanute koolitaja kutsestandardid on välja töötatud neljal Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemel, viiendast kaheksandani. Viienda taseme kutse on formaalhariduse kvalifikatsioonidega võrreldes kutse, mis jääb kutsekeskhariduse ja rakendusliku kõrghariduse vahele. Kuuenda taseme kutse on võrreldav bakalaureusekraadi ja rakendusliku kõrgharidusega, seitsmes tase magistrikraadiga ja kaheksanda taseme kutsed doktorikraadiga (vt joonist). Erinevatel tasemetel on täiskasvanute koolitajatel erinevad teadmised, oskused, vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatus ning iga Eestis tegutsev koolitaja leiab endale sobiva kvalifikatsioonitaseme kehtivatest kutsestandarditest. See ei tähenda aga, et soovitud tasemel kutse taotlemiseks on eeltingimuseks vastavat formaalharidust tõendav diplom. Koolitaja kutse taotlemisel on esmatähtsad tõendatud kompetentsid, mitte haridustase, läbitud koolitustunnid või töökogemus aastates.

Eesti kvalifikatsiooniraamistik on kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, mis tähendab, et meie riigis välja töötatud kutsestandardid ja kutsed on võrreldavad teiste riikide vastavate kvalifikatsioonidega. See toetab tööjõu vaba liikumist ja ka koolitajate puhul on see aktuaalne aspekt, sest seitsmenda ja kaheksanda taseme kutsete puhul oodatakse koolitajalt osalemist rahvusvahelises koostöös. Koos kutsetunnistusega saab koolitaja ka eesti ja inglise keeles koostatud kutsetunnistuse lisa, milles on ülevaatlikult esitatud kutsenimetus ja -tase, kutseoskused, sh tööosad ja kutsetunnistuse omaniku võimalikud ametinimetused.

ETKA Andras on koolitaja kutset andnud alates 2004. aastast. Koolitaja kutset on selle aja jooksul taotlenud sajad koolitajad ja praegu on Eestis 459 kutsega täiskasvanute koolitajat, kellest paljud on oma varasemalt omandatud kutset taastõendanud.

Kutse taotlemine on aeganõudev väljakutse, seega tasub varuda selleks piisavalt aega. Paljud koolitajad kulutavad eneseanalüüsi ja portfoolio koostamisele ligi kaks kuud aega. Seega, kui septembris avaneb uus taotlusvoor, ongi just praegu, suvel, kui aktiivne koolitushooaeg on lõppenud ja uus ei ole veel alanud, õige aeg alustada oma dokumentide koostamist. Lisainfot vaata Kutsekoja kodulehelt www.kutsekoda.ee.