“Ei inimene massina vastu saa,” nentis Muhu mutike, kui jäi jumalateenistusel orelist kolm salmi maha… Sama raske on ka ilmateenistusel tehnika edukäiku peatada. Kui Eesti 1992. aasta augustis maailma meteoroloogiaorganisatsiooni liikmeks sai, olid seal muutused juba alanud. Nad märkisid oma hinnangus spetsialistide kõrget taset, küll soovitati aga varustada ilmajaamad moodsate mõõteseadmetega. See seatigi sihiks. Esimene automaatjaam paigaldati 2001. aastal Tallinn-Harku aeroloogiajaama. 2012. aastaks oli pea kogu vaatlusvõrk automatiseeritud. Moodsad seadmed võimaldavad automaatselt registreerida õhu- ja maapinnatemperatuuri, õhuniiskust ja -rõhku, tuule kiirust ja suunda, sademete hulka, nähtavuskaugust, ilmanähtusi (udu, sademete liigid), päikesepaiste kestust ja päikesekiirgust, pilvede kõrgust ja hulka.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel