Atmosfääris leviv kiirgus jagatakse kaheks. Lühilaineline kiirgus tuleb otse Päikeselt ja koosneb ultravioletsest, nähtavast ja lähedasest infrapunasest kiirgusest. Sellest läheb teel läbi atmosfääri kaduma umbes kolmandik, nii et suurem osa jõuab aluspinnale. Aluspind nagu iga keha, mille temperatuur on kõrgem kui –273 °C, kiirgab pikalainelist ehk soojuskiirgust. Teatud määral läheb see atmosfääri ülapiirilt välja, aga suur osa neelatakse õhus ja pilvedes. Pilv peegeldab päikesekiirgust maailmaruumi tagasi. Seda nimetatakse pilve albeedoefektiks ja selle tagajärjel on pilve all jahedam. Pikalainelise kiirguse neeldumine pilves tõstab selle temperatuuri ja pilvest lähtuva soojuskiirguse hulk kasvab nii üles kui alla ehk tagasi maapinna poole.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel