Eredaim ilmakogemus nooruspõlvest jääb aega, kui valmistusin kunstiinstituuti astuma. Nii käe harjutamiseks kui ka mandaatkomisjonile esitamiseks oli vaja teha hunnik maale. Mulle meeldis rohkem maalida arhitektuuri või metsa, aga otsustasin vahelduse mõttes ka ühe järvemaastiku teha. Pakkisin akvarellid ja ploki jalgrattale ning sõitsin Roosna järve äärde. Tollal oli see märksa vähem inimestest ja jumalatest hüljatud paik kui praegu – oli isegi midagi rannalaadset ning veejalgrattad. Et oleks põnevam, väntasingi viimasega keset järve ja hakkasin maalima.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel