“Sajab! Lõpmata sajab!” Nii alustas A. H. Tammsaare 1915. aastal artiklit “Sõjamõtted”. “Imelik! Mineval aastal võttis põud, tänavu tüütab sadu. Ilm on arust ära. /…/ Ilmastik satub tujudesse, nagu oleksid alatasa aprillipäevad. Ja looduse tujud hakkavad inimestesse. Nad saavad närvlikuks, näevad igal pool ainult vaenlasi, hävitajaid.”