Eesti riigist enam kui 100 aastat vanem Tartu tähetorn kajastab omamoodi aegade sidet ja järjepidevust. Tartus on saanud traditsiooniks koguneda vabariigi aastapäeva hommikul tähetorni juurde pidukõnesid kuulama ja isamaalisi laule laulma. Tähetorn on kujunenud üheks Tartu sümboliks, mida 1990. aastate algusest on taas kaunistanud sinimustvalge riigilipp. XIX sajandi algul pani sakslane Friedrich Georg Wilhelm Struve aluse Vene keisririigis asunud Dorpati tähetorni maailmakuulsusele. Tema vaatlused andsid esmakordselt aimu, kui kaugel meist asuvad teised tähed; tema koostatud visuaalsete kaksiktähtede kataloog pole tänini oma tähtsust kaotanud ning Struve meridiaanikaar – 2820 kilomeetrit Põhja-Jäämerest Musta mereni – koos enda nabaks oleva Tartu tähetorniga on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel