Juba aastaid kirjutab ilmataat koostöös liiklejatega n-ö stsenaariumi, mille järgi algavad õnnetused teedel kohe, kui “ootamatult saabub talv”. Esimese “talvepäeva” daatum erineb aastast aastasse vaid õnnetuspaikade, lõhutud autode ja ohvrite arvu poolest, kuid draama faabula on ikka kurvastavalt sarnane.

Põhiautor-lavastaja toob lavale arvukalt võimsaid tegelasi – tormi, tuisu, kiilasjää, lume, lörtsi ja teisi –, kellega, õigemini küll millega, peavad teelised eluvõitluses toime tulema. Siiski, olud on muutunud. Kui üle sajandi tagasi oodati kangesti aega, mil teed olid paksult lumega kaetud ehk saaniteed, siis nüüd on vastupidi. Tüse lumekiht võiks olla vaid suusaradadel ja põldudel, teedel hoiatatakse aga juhte isegi lumevaalude eest.