Esimestel kevadpäevadel on mitmel pool Eestis taevast kaunistanud virmaliste vaatemäng. Enamasti rohekad, aga vahel ka punakad, sinakad või violetsed hõljuvad kardinad, veiklevad kaared ja kiired või ühtlane loor – kõik need põhjavalguse ilmingud pakuvad esteetilist naudingut ning annavad mõtteainet planeedist Maa kui kosmoselaevast universumi avarustes. Päike saadab lisaks valguskiirgusele pidevalt välja ka elektriliselt laetud aineosakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Nagu maised tuuled, ei ole ka päikesetuul ajas ühtlane, vaid võib märgatavalt muutuda. Päikese aktiivsuses esineb umbes 11aastane tsüklilisus. Aktiivsuse maksimumide ümbruses tuleb sagedamini ette võimsaid päikesepurskeid, mis sünnitavad tugevaid päikesetuule puhanguid. Maakera lähedusse sattudes tekitavad need omakorda magnettorme, mille silmaga nähtavaks ilminguks on virmalised.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel