"Maailmas kestab ligemale veerand sajandi eest alanud suur kihistumine, mis aina hoogustub. See ei põhine niivõrd varandusel, päritolul ega vahetul võimul nagu vanasti, vaid uutel oskustel, haridusel (täpsemini: kvalifikatsioonil) ning iseloomutüübil. Uue eliidi moodustavad need, kellele meeldib muutus ja mobiilsus, kel on sujuvust, suhtlusoskust, kiiret kohanemisvõimet jms. Nad ei pruugi olla rikkad tavatähenduses, aga nad elavad nagu rikkad ja tunnevad end kõikjal nagu kalad vees. Nemad on globaalkodanikud. Nad ei saa aru, mida ülejäänud virisevad.

Kummatigi leidub igas ühiskonnas palju neid, kellele meeldib stabiilsus, tasakaal, püsivad väärtused, kes leiavad meeldivat kindlust igast detailist, mis neile tõendab, et midagi on maailmas veel “vanast heast” alles. Neile on vastumeelt mõte elukestvast ümberõppest jne. Esimese rühma hulgas on mõistagi rohkem nooremaid, ja vastupidi, ent see pole absoluutne. Nende kahe inimtüübi suhtumine rahvusse ja rahvusriiki on üldjuhul erinev."