"Eestil on Venemaa suhtes üks välispoliitika – see, mida ajab Eesti valitsus. See, et parlamendis on isemõtlejaid, tõendab seda, et mõne erakonna juhtidel on keeruline üksikuid inimesi kontrollida. Aga see ei ole Eesti poliitika ajaloos midagi unikaalset. Eelmise valitsuse ajal käis Venemaal Igor Gräzin oma parlamendirühmaga ning tahtis ka võib-olla näidata üles rohkem initsiatiive kui toonane valitsus. Ma ei kiida seda kuidagi heaks ega arva, et see oleks mõistlik ja ratsionaalne. Stalnuhhini initsiatiivi kohta ma olen seda ka välja öelnud. Mis puudutab Yana Toomi, siis ma kardan, et kasutades oma Euroopa Parlamendi saadiku positsiooni ta ei kuula väga seda, mida tema erakonna esimees ja juhtkond talle soovitavad, vaid ajab omaenda poliitilise karjääri asja. Kas see võib mingil hetkel osutuda valitsuses probleemiks erakondadevahelisel läbikäimisel – potentsiaalselt võib, kui ta sellega liiga kaugele läheb. Aga see kindlasti ei mõjuta kuidagi valitsuse positsiooni Süüria küsimuses või ühes või teises Venemaad puudutavas küsimuses."
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel