"Olin väga hirmul. Ma ei teadnud sealsetest vanglatavadest midagi. Piinamised, peksmised, proovilepanek... Minuga nii ei läinud. Kambris üks mees hakkas minuga kohe inglise keeles rääkima. See mees oli talib, andekas ja haritud, kes kohe pidi saama arstiks. Ja maailmapilt? Ta unistas šariaadi seaduse kehtestamisest. Ei mingeid tsiviilseadusi, ainult koraan. See tähendab seda, et vargal lõigatakse käsi maha; naine, kes käitub “valesti”, loobitakse kividega surnuks... Seda, jah, tehakse kogukondades ka praegu, aga see ei ole veel norm.

Tema selge veendumus oli, et kui õppida koraan pähe, saad surres paradiisi kaasa võtta seitse või kümme sugulast. Aga kui sa lased ennast õhku enesetaputerroristina ja võtad kaasa palju inimesi, kes väärivad surma, võid kaasa võtta 70 sugulast.

Ühelt poolt XXI sajandi arsti teadmised, teiselt poolt... Seal maailmas hariduse omandamine ei tähenda, et see avardaks su maailmapilti sedavõrd, et hakkaksid kahtlema koraani või islami sõnasõnalistes tõdedes. Sa oled kas minu sõber või vaenlane."