Näituse “Rõõm linna südames” tunnustööks on küll Paul Burmani 1916. aastal valminud “Raekoja plats”, aga kokkuvõttes valitsevad saalides siiski loodus ja loodusevärvid. Ning näituse keskmes muidugi Kunila (ja tegelikult kogu Eesti) lemmik Konrad Mägi. Kui 1. maini avatud näitusel on üldse kokku 36 maali 19 autorilt, siis Mägilt on välja pandud koguni 15 teost, mis löövad saalid ja külastajad tõeliselt särama. Ja ikka kuld­aeg, näiteks Mägi tööd aastatest 1913–1924.

Konrad Mägi on Kunilal igas mõttes fookuses. Suurettevõtjast Kunila rahastamisel ilmus hiljuti Eero Epneri suurepärane elulooraamat Mägist nii eesti, inglise kui ka itaalia keeles. Nüüd on sihikul selle tõlkimine veel ka prantsuse ja soome keelde.

Enn Kunila kinnitab, et jätkab Eesti kuldaja kunsti tutvustamist nii Eestis kui ka väljaspool, mistõttu üritab selles suunas ka oma kollektsiooni täiendada.

“Huvi pakuvad kõik selle aja suured meistrid töödega, mis neid hästi esindavad. Autoritest Konrad Mägi, Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Villem Ormisson, Ado Vabbe, Eerik Haamer, Endel Kõks, Aleksander Vardi, Elmar Kits, Johannes Võerahansu ja teised,” räägib Kunila. “Muide, minu kunstikollektsioonis on peale maalide ka mitmeid Eesti nn kuldaja perioodi tuntud autorite skulptuure. Olulisematest autoritest näiteks Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf, Ferdi Sannamees, Paul Horma. Skulptuuri kollektsiooni täiendamisega tahaksin ka jätkuvalt tegelda.”

Kadunud maalide jälil

Kui on informatsiooni mõne seni avalikkuse eest teadmata olnud Konrad Mägi maali kohta, siis paluks sellest teada anda.
Enn Kunila

Sel aastal möödub Konrad Mägi sünnist 140 aastat. Ta tegi oma elu jooksul arvatavalt 400 maali, millest umbes pooled on päris kadunud.

Kunila oli Konrad Mägi kadunud maalide otsingu üks algatajaid 2016. aasta lõpus. Sedasorti aardeotsing on pikk ja jätkuv protsess, kuid Kunila ütleb Maalehele, et praeguseks on välja tulnud kümmekond Mägi maali, mis olid seni täiesti kadunud.

Näitusel on väljas 15 Konrad Mägi teost. Foto: Meeli Küttim

“Teateid maalide kohta on tulnud lisaks Eestile ka Kana­dast ja Austraaliast, leidude seas on nii varaseid Norra perioodi töid kui ka Saaremaa maale. Otsingud jätkuvad,” märgib Kunila vaimustunult. “Siin tahaksin teha veel üleskutse — kui on informatsiooni mõne seni avalikkuse eest teadmata olnud Konrad Mägi maali kohta, siis paluks sellest teada anda. Saame olla vajadusel abiks nende maalide korrastamisel, et tagada maalide säilimine ja võimalus neid avalikkusele näidata. See tegevus on üks oluline osa Konrad Mägi pärandi tutvustamisel.”

Uued näitused tulekul

Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta puhul on Kunila oma kunstikogu viinud ja viimas üle terve Eesti. Vabariigi algusaja ehk nn kuldaja kunsti näidatakse lisaks Tallinna Raekoja väljapanekule sel suvel ka Tartu Kunstimuuseumis, kus 19. maist kuni 12. augustini sirutub näitus “Traditsiooni sünd”.

Lisaks on 24. märtsini Kuni­la kollektsiooni näitus “Olev Subbi aktimaalid ja Lurich” Kärdla kul­tuurikeskuses. Koos­töös Eesti Kontserdi ja Eesti Kunsti­muu­seu­miga toimub suvel Saaremaa Ooperipäevade ajal Kuressaares ka näitus “Muusika ja teater Eesti maalikunstis”. Ning muidugi Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamine Tartus.