Viimatine üle-eestilist kõlapinda leidnud lavastus Narvas, mis meenub, oli Roman Baskini käe all valminud “Orkestriproov”, mida mängiti restaureeritavas Narva Aleksandri kirikus. Federico Fellini stsenaariumil põhinev “Orkestriproov” esietendus 2004. aasta suvel. See oli suurlavastus juba sellepärast, et kaasa tegid Narva Linna Sümfooniaorkestri professionaalsed muusikud. Laval oli üle viiekümne inimese ja Roman Baskin ise mängis ka – orkestri dirigenti.

Narva Vaba Lava

Märkasin Narva Vaba Lava teatrikeskuste loomisega seoses Yana Toomi FB-leheküljel uudist, et valitsus on eraldanud Narva Vaba Lava ehituseks tuleva aasta eelarvest 400 000 eurot.

Lühidalt on ehitamise seis järgmine: ehitushange just avatud, osalesid neli firmat. Narva Vaba Lava idee ühe autori ja eestvedaja Märt Meose sõnul on hoogu koguv ehitusbuum ehitamise hindu kergitanud.

“Hinnad läksid kasvava ehitusbuumi tõttu kallimaks, kui me ootasime. Praegune plaan on Narva Vaba Lava avada 2018. aasta oktoobri lõpus või novembri alguses. Täpse kuupäeva väljahõikamiseni läheb veel natuke aega.”

SA Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht Kristiina Reidolv kinnitab Märt Meose sõnu, ehituse hanke võitja on veel välja kuulutamata. Lähinädalal seda tehakse, aga siis on seaduste järgi veel kaks nädalat vaidlusaega, enne kui lepinguni jõutakse.

Kremli ööbikud ja “Transiit”

Mõtted ja ideed on õhus. Tartu Uus Teater on välja hõiganud, et tuleval suvel mängitakse Narvas lavastust “Kremli ööbikud”, kus jutuks Eesti muusikute edu nõukogudeaegse Venemaa muusikaavarustes.

Üsna samasugusele ideele elu andmisega on juba üle aasta tegelnud produtsent Märt Meos. Ka selles tuleb juttu Eesti muusikute kunagisest triumfaalsest edust Venemaal.

Meos usub samas, et R.A.A.A.M.-i ja Tartu Uue Teatri projektid on siiski erinevad. Nende projekti tööpealkiri on “Transiit” ja praeguseks on tehtud üle 40 videointervjuu Venemaal kuulsust kogunutega – alates Marju Länikust ja Villu Tammest Tõnis Mägini, muusikute mänedžerideni ja tolleaegsete fännideni välja.

Lavastajaks on Meos kutsunud Venemaa tuntud lavastaja, 37aastase Dmitri Jegorovi, kelle juhtimisel intervjuude kogumise eeltöö on käinud. Lavastus on plaanitud Narva Vaba Lava avamiseks.

Jegorovi sõnul tuleb tekst täielikult intervjuudepõhine. Lavastus on seega dokumentaalne. Lisaks plaanitakse mängimist nii eesti kui ka vene keeles. “Ma näen, et meie meeskonnas oleks neli noort meesnäitlejat, üks noor naisnäitleja ja kaks täiskasvanud näitlejat. Näitleja ja punkmuusik Ivo Uukkiviga on juba räägitud ning tema osalus sõltub tema koduteatri draamateatri plaanidest. Teise osatäitja peale me veel mõtleme,” räägib oma plaanidest ja unistustest Dmitri Jegorov, kes lavastuse teksti ise kokku kirjutab.

Produtsent Meosile meeldib, et Uus Teater oma projekti Narvas mängib. Ainus, mis teda häirib, on lavastuse pealkiri.

“Olgem ausad, et see Kremli ööbikuks sildistamine oli ju üks peamine põhjus, miks Jaak Joala Venemaa muusikakarussellilt lahkudes enam Eestis suurt miskit teha ei tahtnud, avalikkusega ei suhelnud. Saan aru muidugi, et just selline pealkiri toob publiku kohale. Lavastus võib ju rääkida hoopis vastupidist, aga avalikkusele jääb kõrva ja meelde just Kremli ööbikute asi. Palju neid inimesi siis ikka, võrreldes pealkirja lugejatega, lavastust näeb.”

(Uuelt Teatrilt praegu vastukommentaari küsima ei hakka, enne järgmist suve jõuab seda veel teha, ka tartlaste lavastusest endast pikemalt rääkida. – M. M.)

R.A.A.A.M.-i lavastus hakkab Meosi sõnul kõnelema kultuurisaadikutest.

“Ma seda tunnen, kui käime Venemaal mängimas. Ikka meenutatakse Georg Otsa, Jaak Joalat ja Tõnis Mäge. Nad on kultuurisaadikud venelaste jaoks. On meeles. Ei tea, et ükski meie poliitik oleks Eesti tutvustamisel sellise töö suutnud ära teha kui just meie muusikud.”

“Transiidi” lavastaja Dmitri Jegorov on ise Peterburi poiss, seal õppinud mõni aeg teatriteadust, siis saanud sealsamas näitleja- ja lavastajahariduse ning -kutse.

Hetkel lavastab Jegorov Tobolskis, samuti dokumentaalset lugu: “Raamat “Talupojad kirjanikest” on ainus omataoline maailmas, selles kritiseerib talupoeg kirjandust ja kirjanikke. Lisaks raamatu autori maa õpetaja Adrian Toporovi kurb saatus.”

Teater töötab ette

Narvas tuleb lähtuda selle linna publikust, harjutada inimesi teatris käima. Harjutada ka teatreid tulema Narva mängima. Seal võiks olla lisaks festival ... see kõik on tulevik. Enne tuleb ruumid valmis ehitada.
Märt Meos

Nii nagu teatri ehitamisel on plaan, nii töötab ka projektiteater pikalt ette. Märt Meos ütleb, et nad pole avamist veel täpselt kindlaks määranud. “Transiit” ei ole ainus plaanitud teatriavamise lavastus.

Näiteks on juba kaua käinud läbirääkimised Narvas kasvanud ja õppinud, hetkel Venemaa ühe kuulsama näitleja Julia Augiga. Näitlejannal, lavastajal ja dramaturgil on südamel oma isiklik lugu sellest, kuidas ta Eesti Vabariigiga oma kodakondsuse pärast kohut käib. “Kuna Narva on olnud Rootsi linn, siis kindlasti peaks avamisele tooma mingi Rootsi teatri mängima. On veel plaane, ehk kutsume kedagi Venemaalt.”

Märt Meos ütleb, et ei saa hetkel kõike, mis puudutab Narva Vaba Lava avamist, kõva häälega välja hõigata. Ta küll kinnitab, et Narvas ei tule sellist kuraatorite süsteemi, nagu see on käivitunud Tallinna Vabal Laval. “Narvas tuleb lähtuda selle linna publikust, harjutada inimesi teatris käima. Harjutada ka teatreid tulema Narva mängima. Seal võiks olla lisaks festival ... see kõik on tulevik. Enne tuleb ruumid valmis ehitada.”

Narva Linda 2 asuvasse majja tulevad veel Narva teater Ilmarine, ERRi tele- ja raadiostuudiod, Integratsiooni Sihtasutuse peakorter, Eesti Keele Maja, IT-inkubaator Objekt jne.

Tegu on nõukogude sõjatööstuskompleksi kuulunud tehase Baltijets endise administratiivkorpusega Narva südalinnas.

Olen Linda 2 maja omanik ja andsin maja ühe tiiva pikaajaliselt (kuni 2027) Vabale Lavale madala hinnaga (ca 50 senti/m2 kuus) üürile. Vaba Lava kohustus on see tiib välja arendada-rekonstrueerida. Lisaks on Vaba Lava osa sellest tiivast andnud allüürile ERRile ja Ilmarisele. Pärast tiiva rekonstrueerimist teenib Vaba Lava allüürist ca kaks korda rohkem tulu, kui ise kogu pinna eest üüri maksab. Perioodi lõpus 2025–2027 on Vabal Laval oma kasutatavale pinnale väljaostuõigus umbes kaheksandikuga summast, mille ta sinna praegu rekonstrueerimiseks investeerib. Ärifüüsika reeglid siin pealtnäha ei kehti, aga tean, et kultuurikeskus on kui viljakas mustmuld, mille lähedusse hakkab elu tekkima – kinnisvaraomanikuna tegutsen pikaajalise plaani alusel.

Raha Narva hooneosa rekonstrueerimiseks teatrimajaks saab Vaba Lava peamiselt vabariigi valitsuselt.

Hetkel on ehitushanke lõppfaas, pakkumised on juba laekunud, võitja kuulutatakse välja hiljemalt käesoleva nädala lõpuks. Kultuuriplokk on plaanis avada novembris 2018. Kultuuriploki rekonstrueerimise ja tehnikaga sisustamise eelarve on suurusjärgus 3 miljonit eurot.

Sama maja torniossa kavandan koos Go Groupiga hotelli. Selle eelarve on suurusjärgus seitse miljonit eurot, allikaks erakapital, sealhulgas pangafinantseering. Hotelliplaan on hetkel kalkuleerimise ja pankadega läbirääkimise faasis.

Miks ma seda teen? Olen Narvast pärit ja mulle on see südameasjaks. Mul on nägemus Narvast kui ühendajast, kohtumispaigast ja sõpruse sillast nii Eesti eri kogukondade, Eesti ja Venemaa kui ka Venemaa ja lääne vahel – näiteks Eesti poliitikute puhul see juba töötab, ja töötab hästi – muidu paljus eri meelt olevad inimesed nagu Jevgeni Ossinovski, Taavi Rõivas, Yana Toom, Margus Tsahkna ja Indrek Saar on kõik nõus, et Narva teatrikeskus on oluline nii selle linna kui kogu vabariigi jaoks ning tuleb kenasti valmis ehitada ja tööle panna.