Luiged, lõokesed ja kiivitajad on juba meil tagasi. On varakevad, ebaharilik nagu kevad ikka. Rändlinnud on igavesed tulijad, Sina läksid, igaveseks. Esmaspäevane “Aktuaalne kaamera” algas sõnadega: “Möödunud ööl lahkus meie seast Kalju Komissarov.” Sinust siis räägiti, siis millestki veel, ja lõpuks, nagu ikka, ilmast, seal oli ka lindude tulemise jutt. Kaks siis, mis tähtsad. Luikesid nägin mõni päev enne Su surma Jõgevamaal ühes põlluservas. Paarkümmend oli neid vast, valendasid küntud põllu taustal. Esimese hooga, tunnistan, ütlesin mitmele Sinust kirjutamise ära. Põhjendasin, et Sul on nii palju õpilasi, las nemad. Aga siis varsti, kui Su minek kohale jõudis, sain aru, et Su looming on ju elus hoidnud mitut põlvkonda eestlasi ja mind teiste seas.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet