"Kõik võimud tahavad peale suruda oma sõnavara, endale omaseid nimesid, mitte üksnes kohanimesid. Ristiusustamise käigus suruti eestlastele peale uued isikunimed, muistseid on alles õige vähe. XVI sajandist säilinud Läänemaa vanimas vakuraamatus leidub muinaseesti isikunimesid veel peamiselt isanimedena, meeste endi nimed on peaaegu kõik ristinimed. Eestikeelsed kohanimed tulid ametlikku/riiklikku asjaajamisse koos Eesti Vabariigi sünniga. Kahe maailmasõja vahel püüti kohanimedes näiteks lahti saada sõnast “mõis”. Nõukogude võim oli õige aktiivne kohanimesid muutma kas lihtsalt ametliku nimede asendamisega, nagu Kuressaare nimetamine Kingissepaks, või siis ka hiilivamalt, poliittendentslike kolhoosi- ja sovhoosinimede kaudu."
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel