Olen muuhulgas jõudnud tõdemuseni, et mitte midagi, absoluutselt mitte midagi Eesti ajaloo nõukogude perioodi puutuvat ei saa uurida ilma, et ei jõuaks varem või hiljem välja EKP Keskkomiteesse. Kasutan siin sõna kommunist kõige üldisemas tähenduses - kes teenis võimu kas otseselt ametikohal või kaudselt oma tegevuses. Mõni selline kommunist ei pruukinudki olla EKP liige, nagu nt Rudolf Sirge ja Lilli Promet. Seejuures võimu teenimine võis olla kas väga tulihingeline või väga hillitsetud või midagi nende kahe äärmuse vahepeal. Üks ja sama isik võis elu jooksul koguni sel teljel märgatavalt liikuda. Peame oma kultuuriruumis, ühiskonnas ja ajaloos ükskord harjuma ka nende inimestega, kes on ausad, tublid, humaansed, liberaalsed, intelligentsed, teenekad, säravad – kuid kelle jaoks ei ole esmane asi siin ilmas, kõige olemasoleva eeldus ja mõõde mitte riik, vaid elu. Isegi siis, kui nad on kandnud taskus kommunistide partei piletit.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta päevapiletosta artikkel
3 € Osta päevapilet