Seda raamatut – “Postkastid õrrel. Saue valla külakirjad” – läksin tegema pahaaimamatult. On ennegi ju intekaid tehtud: sõidad sutsu ringi, ja raamat ongi valmis. Pealegi poetas keegi tellijaist, et võin mõnest külast kirjutada nagu külakoer. Külakoera vaatenurgast. See meeldis vägagi, sest juba ammu identifitseerin ennast hulkuva krantsiga, kes nuusutab elu siit ja sealt, tuustib prügikastidest süüa otsida ja püüab mõne emase peni nurga taga üle nuusutada. Tundus lihtne töö ja tegemine.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel