Autor on varem ilmutanud mitu jutu- ja luulekogu ning pälvinud möödunud aastal eesti ulmekirjanduse auhinna Stalker. Seda kõlava nimega auhinda jagatakse üksnes lugejate soosingu, mitte ametkondliku žürii suva järgi. Juba see võiks olla Atlase uude raamatusse kiikamiseks piisav põhjus. Lisaks on tegu etnograafilise sisuga ulmeromaaniga, autori määratluses on see üks “otsatult naiivne ja väheke kriminaalne, jantlik muinasjutt”. Etnoulme võiks ju kõnelda millestki süvaolulisest, viidata aegade ja mõtteviiside seostele, koputada hinge salapeidikutele? Tänapäeva infomüra ja päevakajalisuse kiuste.