Mart Kivastik: "Kirjutan, kui on võimalik, teen filme või teatrit. Mul ei ole veel oma filmid tehtud, see sunnibki praegu filmi tegema. See istub mulle väga. Kirjutamine ka. Aga need ei välista teineteist. Lõpuks algab kõik kirjutamisest – kinos, teatris, isegi muusikas. Maalikunstis mitte, aga lõpuks on kunst ikka üks, lihtsalt vorm on erinev. Sama palju kui võlu, on ka valu. Võlu on inimestega töötamine, see on valu ka. Palju inimesi on koos, osaga klapid, osaga ei, aga kokkuvõttes mulle meeldib olla kambas. Kirjanikul see võimalus puudub. Ma ei istu koos Urmas Vadi ja Andrus Kivrähkiga maha kirjutama, see on kirjanikuelu mage pool. Oleks ju vahva, kui see nii käiks. Aga filme tehakse just koos. Ma sain seekord ka palju uusi tuttavaid, vaat et sõpru. Uued inimesed kasvatavad sind kuidagi. Nooremad sama palju kui vanemad."