Kultuskirjanik Valdur Mikita, me tänaste müütide loomise ja eilsete lahtiseletamise meister, on avaldanud oma kuulsaimas teoses “Lingvistiline mets” ka Eesti retsepti. Ta mainib: “Eestit võib määratleda kui paaristsajast haruldasest komponendist kokku segatud nõiajooki, mille salapärane retseptuur küündib regilaulust männiriisikani.” Ta on samasse kirja pannud ka hulga olulisi Eesti retsepti komponente, küll Arvo Pärdi, torupilli ja “Aktuaalse kaamera”, lisaks näiteks Skype, Ernesaks, murumüts, lumine mets. Aga oh õnnetust-õnnetust! Mikital on Eesti retsepti nimekirjast, koostisosade kogumist välja jäänud ugrimugri möiramuusika supertsaar ja maailmasammas, 1999. aastast me ilmapilti kujundanud ansambel Metsatöll.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel