Nüüd moodustavad mahasadanud oksad ja sarapuu alusmets tiheda rägastiku. Rataste alt keerutab pori, kui pöörad autonina paastukuus Mihkli-Kõima kruusateelt Kurese põlisküla poole. “Villased sokid tingimata kummikute sisse, muidu hakkavad jalad siin külmetama,” tervitab Kurese loodushoiutalu peremees Urmas Vahur. Kui mahub, võib panna ka kaks paari villaseid sokke. Teedelagunemise ajal voolab Kurese paestel külatänavatel kolinal vesi. Tulijale avaneb arhailine imedeilm, mida mujalt ei leia.
Edasi lugemiseks , sisesta paberlehe lugejakood, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel