“Mind lubati pika mangumise peale lõpuks esimest korda tuhamäe otsa ronida,” kirjutab oma poisikesepõlvest 1930. aastate Kiviõlis kupletist Olaf Kopvillem. “Kui ma sealt kõrgelt siis oma kodukohta vaatlesin, tajusin, kuidas mu senised arusaamised kaugustest ja suurustest pea peale pöörati. Tohutult kõrged vabrikutornid paistsid ülalt mängukannidena ja ma tunnetasin väga selgelt, et maailm ei saagi otsa Püssi jaama veetorni juures, vaid hoopis algab sealt.”

Jah – suurimad põlevkivivarud asuvad Põhja-Ameerikas, kuhu Olaf Kopvillem hiljem ka emigrandina sattus, järgnevad Hiina ja Venemaa, aga Eesti on siiski maailma kõige suurem põlevkivitöötleja. 1934. aastal tõid kaevandused maapõuest välja 589 000 tonni “kuldaväärt” kraami, tänapäeval kuni 20 miljonit tonni.