Kõõlume Toomas Suumaniga Rakvere teatrimaja suurel rõdul. Vahime maastikku. Natuke on külma. Pisut on lund. Läbi suurte puude paistval tiigil peegeldub jää. Mõtlen silme ette jäävat magavat tenniseväljakut vaadates, et ta ei sobi sesse vaikellu. Kultuurioaas, tennisemäng pargis. Tennis sobib oaasi. Me ei patra. Siis Toomas ütleb: “Pieter Bruegel.” Hetk hiljem täpsustab: “Pieter Bruegel vanem.” Ma kodus leian selle 1565. aastal tehtud maali “Talvine maastik” üles. Seal on inimesed jääl. Me Toomasega räägime ka uisutamisest. Kui inimesed on jääl, kui nad uisutavad, siis neil on aega. Me veel otsapidi seda puudutame enda jutus, et oma kodus on kõige parem olla.
Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel